Kasulikud faktid sääskede jt sääseliste kohta

  • Ainult emased sääsed hammustavad ja imevad verd. Emased sääsed vajavad munemiseks lisavalku.
  • Maailmas on üle 3500 sääseliigi! Ka meil on liike sadades.
  • Isased sääsed kooruvad enne emaseid ja nende eluiga on lühem (paar nädalat, samas kui emased võivad elada kuni 2 kuud).
  • Nii isased kui emased sääsed vajavad lendamiseks energiat, mille nad saavad õienektarist.
  • Sääsed on kõige aktiivsemad õhtuhämaruses, kuigi on ka ööpäevaringselt aktiivseid liike.
  • Sääsehammustused on allergilised reaktsioonid sääse süljele.
  • Emasääsk võib elu jooksul verd imeda rohkem kui ühel korral.
  • Sääski meelitab inimeste ligi mitu erinevat tegurit, sealhulgas soojus, süsinikdioksiid ja erinevad lõhnaained (just neid tegureid püüavad tänapäevased sääsepüünised kunstlikult jäljendada, et sääski ligi meelitada ja kinni püüda).
  • Sääsed talvituvad sõltuvalt liigist muna, vastse või täiskasvanud isendi staadiumis.
  • Emased sääsed kasutavad peamiselt lõhna- ja maitsesignaale, et leida ja tuvastada, kust saaks sobivat verd.
  • Sääsed on kohastunud imema verd põhiliselt lehmadelt, hobustelt ja inimestelt.
  • Inimesed eritavad 300–400 lõhnasignaali, millest sääsed tunnevad ära vaid vähesed.
  • Sääsed läbivad oma elutsüklis neli etappi: muna, vastne, nukk ja valmik (täiskasvanud isend).

Pistesääsklased (Culicidae)

about-mosquitoes

Pistesääsklased (Culicidae) kuuluvad kahetiivaliste (Diptera) hulka. Euroopas enim levinud perekonnad on Anophelinae, Culex ja Aedes. Põhja-Euroopas on sääsk pigem lihtsalt tüütu putukas, mitte viiruste ja bakterite kandja. Mujal maailmas kannavad sääsed tihti kohutavaid haiguseid. Ligikaudu 30-40 Anophelinae sääski võib levitada inimese malaariaparasiite (plasmoodiumi). Mõned Aedes sääseliigid võivad levitada kollapalavikku ja Dengue palavikku. Lääne-Niiluse viirust levitavad Culex perekonna sääsed.

Kihulased (Simuliidae)

gnat-black-fly

Neil väikestel kärbsetaolistel putukatel on eest veidi paksenev lühike keha, mille pikkus on tavaliselt 2–6 millimeetrit. Kihulased võivad inimesi ja loomi uskumatult palju häirida. Lisaks on neid raske püüda. Optimaalse tulemuse jaoks soovitame kasutada seadme Predator Dynamic kõrgeimat positsiooni ning peibutisena piimhapet oktanooliga.

Sääskedel on iminokk, millega nad läbi naha torkavad, et verd imeda. Kihulastel seda pole, nad hammustavad nahka, mis hakkab siis veritsema.

Habesääsklased (Ceratopogonidae)

midges

Habesääsklasi võib lihtsasti kihulastega segamini ajada, kuid nad kuuluvad täiesti teise perekonda. Habesääsklased on tunduvalt väiksemad ning peenemad, nad tunneb ära kolme triibu järgi tiibadel. Habesääsklased lendavad sääskedest kõrgemal ning neid meelitavad piimhape ja oktenool. Piimhape eritub siis, kui me ennast füüsiliselt liigutame ja seetõttu leiab habesääsk meid lihtsamini. Ka habesääsklastel pole iminokka, nad hammustavad nahka, et verele ligi pääseda.

Populaarsed tooted

JavaScript seem to be disabled in your browser.

You must have JavaScript enabled in your browser to utilize the functionality of this website.